Endometrioosi diagnoosimine

Arst saab esmased andmed endometrioosi kohta patsiendi kaebustest ja günekoloogilisel läbivaatusel.

Kõige täpsemalt diagnoositakse endometrioos aga siiski vaid laparoskoopiliselt väikese lõikuse ehk laparoskoopilise operatsiooni abil.

Laparoskoopia on lõikus, mille käigus saab arst ülevaate kõhuõõne organitest ning vajadusel võtta haiguspiirkonnast kudede proovitükke.
Laparoskoopilise operatsiooni käigus tehakse patsiendi kõhule naba alla väike sisselõige, mille kaudu viiakse laparoskoop (teleskoobi sarnane optiline instrument) kõhuõõnde.

Endometrioosi korral näeb arst vaagnaõõnes erineva suurusega väikeseid sinakasmusti laike või punakaid täpilisi piirkondi. Haiguskollete mõõtmed võivad olla erinevad – tuletikupea suurusest kuni väga harva kogu väikest vaagnat täitva munasarja tsüstini.
Kudedest võetud tükikeste rakulist ehitust uuritakse histoloogiliselt, saadud andmed on vajalikud haiguse olemasolu kinnitamiseks.

Joonisel on näha laparoskoopiline operatsioon

Laparoskoopilisel uuringul saadud informatsiooni põhjal hinnatakse endometrioosi raskust. Haigusel eristatakse 4 raskusastet, I – kergest kuni IV-raske vormini.

Kui arst avastab laparoskoopilise uuringu käigus, et haigus on oodatust tõsisem ja vajab laialdasemat juurdepääsu opereeritavale piirkonnale, tehakse avatud kõhuõõne lõikus, mida nimetatakse laparotoomiaks.

Enne laparoskoopilise operatsiooni läbiviimist räägib arst patsiendile kindlasti ka suurema operatsiooni – laparotoomia – võimalikust vajadusest.

Haiguse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel täiendavalt veel teisigi uuringuid, näiteks ultraheliuuringut, mille abil saab diagnoosida tsüste munasarjades ehk endometrioome.

Endometrioosi lõplik diagnoos kinnitub laparoskoopia abil või laparotoomiaga.

                                                                                                                                                                                                    enet-03-v02